4.50 €
Preview
We kindly inform you that, as long as the subject affiliation of our 300.000+ articles is in progress, you might get unsufficient or no results on your third level or second level search. In this case, please broaden your search criteria.
Ameerika Ühendriikides on semiootika areng, erinevalt euroopalikumast kontekstist, kus ta arenes kirjanduse ja lingvistika vallas, võtnud üsna teistsuguse suuna, eriliselt mõjutatuna ilmselt Thomas A. Sebeoki ja paljude projektide poolt, mis olid seotud tema poolt juhitud Keele ja semiootika uuringute keskusega (Research Center for Language and Semiotic Studies) Indiana Ülikooli Bloomingtoni linnakus. See areng näib tõotavat semiootilisele liikumisele tervikuna uut ja laiemat raamistikku uurimistööks, raamistikku, mis on tõtt-öelda märksa lähemal kohale, mida Locke semiootikale teaduste — nii humanitaar- kui loodusteaduste — hulgas algselt kavandas.
More...
Lõpetagem seekord mitte ajaloolise, vaid prohvetliku noodiga. Proovigem ütelda midagi kindlat tuleviku kohta. Nägime viiendas peatükis, et semiootika on arenguvalemiks ehk raamistikuks kõikidele teadustele, ja seitsmendas peatükis nägime, kuidas meil tuleb tagasivaates teha üks õiendus tänapäeval märgiõpetuse arutamisel kasutatavate nimetuste osas. Aga kuidas on tulevikuväljavaadetega? Mida me loodame sellise õienduse ja sellise valemi selge väljaarendamisega saavutada? Ma arvan, et ei midagi vähemat kui uut algust nii loodus- kui sotsiaalteaduste jaoks, see tähendab meie arusaamise jaoks inimteadmisest kogu selle ulatuses. Võttes arvesse kõik, mis praeguse hetkeni öeldud on, nii teoreetilises kui ajaloolises plaanis, lubage mul püüda pakkuda vähemalt üht visandit, tulevikku vaatavat sünteesi üldisest suunast, mis semiootilisele teadvusele edasise arengu jaoks ette on nähtud.
More...
Semiootikauuringute objekt ehk sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. See toime, nagu me nüüdseks teame, leiab aset mitmel tasandil, mida võib eristada või määratleda märgiaktiivsuse erinevate sfääride või tsoonidena. Semiootika erineb semioosist seega nii, nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist. Ta on teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. See on tegelikult tähtis eristus, kuna kui vastab tõele see, mida me oleme semioosi ulatuse kohta väitnud, on semioosi ajalugu ja universumi ajalugu üks ja seesama asi, vähemalt senikaua, kuni universum kulgeb meiesuguse keeleoskusliku liigi kui enese osa poole. Kuid semiootika ajalooga on hoopis teine lugu ja ehkki ta on keeruline, on ta siiski oluliselt haaratavam. See on lugu vähem või rohkem hootistest katsetest käsitleda seda, mis seisab semioosi taga ja teeb ta võimalikuks, nimelt märki. Misasi on see märk, et ta semioosi võimalikuks teeb?
More...
Räägitakse lugu sellest, kuidas professor Sebeok oli kord ühes auväärsete kõnelejate paneelis, kellele heideti kuulajate poolt väljakutse näidata ära põhjus, miks semiootika põhilised ideed, nagu näiteks omailm, ei ole lihtsalt üks uus idealistliku solipsismi versioon. Kõik kõnelejad vastasid ükshaaval küsimusele, igaüks neist alustades protsestiga (mis ületas kaugeltki eelneva kõneleja oma), mille sõnum oli: “Muidugi ei ole ma mingi solipsist”. Lõpuks oli käes Tomi kord. Ta kehitas õlgu ja ütles lihtsalt: “Mina olen solipsist”. See oli üks neid viljakaid hetki, milletaolisi Tom lõi nii palju — nagu näiteks tookord Torontos, kus ta mainis oma põhijutu sees möödaminnes: “Kõik mõtlevad keelest kommunikatsiooni kaudu. Kuid keelel pole kommunikatsiooniga mingit pistmist.” Küsimuste voorus provotseeris kõige esimene küsimus teda selles osas. “Te ütlesite, et keelel pole kommunikatsiooniga mingit pistmist,” meenutas talle kuulaja. “ Miks te seda ütlesite?” “ Sest et tal pole,” vastas Tom teravalt ja läks edasi, pöördudes järgmise küsija poole.
More...
